See töö käsitleb kliimamuutuste mõjusid Eestit ja Venemaad jaotavale Peipsi järvele. Järv seisab silmitsi suurenevate õhutemperatuuridega, jääkatte vähenemisega ja sellest tulenevate ökosüsteemimuutustega. Alates 1960. aastast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,4°C kümne aasta kohta, mõjutades otseselt veetemperatuuri ja jääkatte kestust.
EL Roheline Kokkulepe Impact: Eesti EL-liikmesus võimaldab ligipääsu trahiiriülestele järveseire programmidele.
EU veepoliitika raamdirektiiv (WFD) ja Blue Communities rahastamine toetab jätkusuutlikke veekogudehaldusmeetodeid. Põhja-Euroopa dimensiooni keskkonnapartnerlus ning Horizon Europe kliimaprojektid võimaldavad skaleeritud ökosüsteemitaastamist kohalikust rahvusvaheliseni.
Töö kehastab Eesti vastupanuvõimet – ühendades traditsioonilist ökoloogilist teadmist kaasaegse kliimaadaptatsiooni teadusega – ja ühendab seda laiemale Euroopa küsimusele: kuidas me austame töölisklassi pärandit üleminekul jätkusuutlikkusele? Kas Peipsi võib muutuda mikrokosmuseks Euroopa vajalikuks transformatsiooniks ekstraktiivsest regeneratiivseks majanduseks?
Ökoloogiline Visioon: Peipsi taastatuna illustreerib ristiksektsiooni mudeleid – järve ökosüsteemid, kus kahjustus (kuivendatus, põllumajanduse runoff, vetikate vohamine) on suhteliselt pööratav läbi püsiva keskkonnatöö, pakkudes lootust, et tervendamine on võimalik jätkuva pühendumisega.